Olles harjunud pere ja lähedastega üksteisele toeks olema ka kõige keerulisematel hetkedel, tundub oma eaka vanema usaldamine hooldekodusse reetmisena. Juba sellele mõtlemine tekitab süütunde, aga ei peaks, sest paljudel juhtudel võib just hooldekodu aidata meie eakal lähedasel veeta väärika vanaduspõlve, kus tal on professionaalne tugipersonal käeulatuses ning ümberringi eakaaslased, kellega lävida, kirjutab Elora haiglate juhatuse liige Merle Vaher.
Enamasti jõuavad eakad inimesed hooldekodusse mitte oma vanuse, vaid kõrgest east tulenevate tervisemurede tõttu. Tekivad probleemid mäluga või liikuvusega, mistõttu üksi elades ei ole võimalik enam hakkama saada. Näiteks insuldi järel suureneb abivajadus mitmekordselt. Mingi piirini on meil võimalik oma lähedase eest ise hoolt kanda või kombineerida seda kodus hooldamise teenusega, selleks on võimalik abi saada nii kohalikust omavalitsusest kui ka mitmest erafirmast. Krooniliste haiguste süvenedes ja hooldusvajaduse suurenedes tuleb aga ühel hetkel siiski langetada otsus võtta vanem enda juurde elama või leida talle sobiv hooldekodu.
Iga eaka tervislik ja perekondlik olukord on unikaalne, mistõttu ei ole ka ühest vastust küsimusele, kas eelistada tuleks kodust hooldust või hooldekodu teenust. Küll aga saame teadlikult tegutsedes oma eakale pereliikmele pakkuda igati nauditava vanaduspõlve, seda nii füüsilises kui ka vaimses mõttes. Ja vastupidi.
Hea läbisaamise ning hallatavate tervisemurede korral on kodune hooldus nii eraldi kui ka koos elades kõigile pereliikmetele kahtlemata suurepärane lahendus. Hooldekodule tasub mõtlema hakata siis, kui tervislik seisund eeldab professionaalsemat abi ja/või igapäevane abivajadus mõjutab oluliselt igapäevaelu. Isegi kui oleme valmis oma lähedase eest hoolitsemisele rohkem aega pühendama, vajab ta tervisemurede süvenedes veelgi enam enda kõrvale erialase väljaõppega personali, kes oskavad õigeaegselt tema tervislikule seisundile reageerida ning teha vajalikke muudatusi õendus- ja hooldusplaanides. Sageli jõuab aga eakas hooldekodusse läbi õendushaigla, kuhu ta on suunatud juba mõne tõsisema tervisemure järel.
Hooldekodud ise, samuti seal töötavad hooldajad, õed ja sotsiaaltöötajad on erineva ettevalmistuse ja töökogemusega, mistõttu tasub valiku tegemisel lähtuda oma eaka lähedase tervislikust seisukorrast ja eripäradest. Hoolimine ja meditsiiniline ettevalmistus on iga hooldekodu A ja O, kuid lõpuks pakuvad hooldekodud ka eakaaslastele omavahelist seltsi, ühiseid lauamänge, televiisori vaatamist ja selle üle arutamist, käsitööringe jpm, mis aitavad neil lisaks füüsilisele tervisele ärksana hoida ka oma meelt.
Olen oma tööaastate jooksul näinud paljusid hooldust vajavaid eakaid ning nende lähedasi. Sageli tulevad nad hooldekodusse otse õendushaiglast, kuid järjest rohkem ka kodust, kus üheskoos on tehtud valik hooldekodu kasuks. Selle valiku peamiseks põhjuseks ei ole ainult kokkuhoitud aeg, vaid soov aidata oma eakal lähedasel vältida terviseriske, mida koduse hoolduse käigus ei ole võimalik õigeaegselt märgata ja nendele reageerida. Esimesel kohtumisel näen pea alati inimeste silmis hirmu teadmatuse ees, kuid see läheb kiirelt üle, kui ollakse tutvunud ruumide, personali ja hooldekodu võimalustega.
Kokkuvõttes on oluline meeles pidada, et hooldekodu ei tähenda reetmist või hoolimatust oma lähedase suhtes, eriti kui ta vajab spetsialistide igapäevast hoolt. Kui eakas on veel suhteliselt iseseisev ja tema tervisemured on ta enda või pereliikmete poolt hallatavad, on just kodune hooldus suurepärane valik. Ükskõik milline otsus ka ei langetataks, on oluline teha seda teadlikult, et lähedane inimene saaks nautida väärikat ja õnnelikku vanaduspõlve ning me ise tunneksime end selle otsuse juures hästi.
